Kuidas lahendada meeskonnas “ebapiisav suhtlus”?

Ebapiisav suhtlus meeskonnas võib põhjustada mitmesuguseid probleeme, sealhulgas arusaamatusi, tähtaegu ja madalat moraali. Selle probleemi lahendamiseks on oluline tuvastada kommunikatsiooni lagunemise algpõhjused ja käsitleda neid otse.

Ebapiisava suhtluse üks levinum põhjus on selgete ootuste ja eesmärkide puudumine. Ilma selgete suuna ja ootusteta võivad meeskonnaliikmed olla kindlad, mida neilt oodatakse, ja võivad pingutada üksteisega tõhusa suhtlemise nimel. Selle lahendamiseks peaks meeskonna juht seama meeskonnale selged eesmärgid ja eesmärgid ning edastama need kõigile liikmetele selgelt.

Teine ebapiisava suhtluse levinud põhjus on usalduse ja avatuse puudumine meeskonnas. Kui meeskonna liikmed ei tunne oma mõtteid ja ideid jagades mugavalt, võivad nad tõhusalt suhelda. Selle lahendamiseks peaks meeskonna juht edendama usalduse ja avatuse keskkonda, julgustades meeskonnaliikmeid jagama oma mõtteid ja ideid ning pakkudes meeskonnaliikmetele võimalusi üksteisega tutvuda.

Teine võimalik ebapiisava suhtluse põhjus on halb suhtluskanalid ja tööriistad, meeskonna liikmetel võib olla keeruline teavet tõhusalt jagada ja üksteisega koostööd teha, kui nad ei kasuta sobivaid suhtluskanaleid ja tööriistu. Selle lahendamiseks peaks meeskonna juht tagama, et meeskond kasutab sobivaid suhtluskanaleid ja tööriistu, näiteks meeskonna sõnumside rakendusi, projektijuhtimistarkvara ja videokonverentside tööriistu.

Lõpuks võib ebapiisav suhtlus tuleneda ka koolituse ja toetuse puudumisest. Meeskonna liikmed ei pruugi olla teadlikud suhtlemise parimatest tavadest või neil ei pruugi olla oskusi ja teadmisi tõhusaks suhtlemiseks. Selle lahendamiseks peaks meeskonna juht pakkuma meeskonnaliikmetele koolitust ja tuge oma suhtlemisoskuse ja teadmiste parandamiseks.

Kokkuvõtlikult võib meeskonnas ebapiisav suhtlus olla negatiivne mõju meeskonna jõudlusele, tootlikkusele ja moraalile. Selle probleemi lahendamiseks on oluline kindlaks teha kommunikatsiooni lagunemise algpõhjused, näiteks selgete ootuste puudumine, usalduse ja avatuse puudumine, kehvad suhtluskanalid ja tööriistad ning koolituse ja toetuse puudumine ning nende otsene lahendamine. Sellega saab meeskond tõhusamalt suhelda ja tõhusamalt koostööd teha.